Hei!
Jälle on sellest, kui ma viimati midagi postitasin, möödas vähemalt nädal, kui mitte juba rohkem. Minul on olnud igatahes teguderohke nädal, kus iseendalegi hingetõmbamiseks aega nappis.
Vahepeal jõudsin siis käia Tallinnas ja seda isegi kaks korda.
Algas see siis EÕEL Sügiskooliga. Kuna Hiiumaalt on nii "vinge" igalepoole käia, siis läksin lausa päev varem Tallinna kohale. Suhteliselt säästu reis Tallinna oli mul ka, kuna suutsin end praami peal auto peale hääletada.
Überwin oli jõuda tervelt 20 min varem Tallinna... Mustakale... Ja kuna mu lõppsiht oli Kesklinna ja Lasnaka piiril, siis ajalist võitu just eriti polnud. Kakerdasin veel mööda Tallinna ringi.
Vähe sellest, et olin reedel kekas jalkat mängides säärele sinika JA muhu saanud, suutsin Solarise kõrval oma põlve ka katki kukkuda... Juhtub.. Eriti kui oled ajudelt blondiin ja parajasti naerad enda blondiinihetke üle ning absoluudselt enda ette ei vaata...
Kuna ma just värvisin juuksed oranžiks ja see toon tõmbab endale korralikult pilke, tundsin üsna tihti inimeste pilke endal.. Asja ei teinud paremaks fakt, et mul olid jalas kontsad, kleit lõppes natuke põlvest kõrgemal ja mantel kattis kleidi ääre ära... siis saate mu vaatevinklist aru.. Õhtusel ajal kuskil tänavapildis nägin ikka suht "Poola teetööline" välja... Ja kuskil enam-vähem Lasnakal hommikul kuskile poodi jalutada... Igatahes kontsad panin just sellepärast jalga, et kleidi alla tenniseid ei pane ja muud papud olid ka kõik kas koolis või parajasti koledad... Kusjuures teadsin, et õhtuks vihkan end, et need üldse jalga panin... Ja mul oli õigus.
Laupäeva hommikul suutsin olla abivalmis kodanik bussipeatuses, kes aitas lambisel tüübil õiget liini üles leida ja seda veel vene keeles... Mitte et ma oleks ise Tallinnas kohalik või midagi... Võib-olla oli asi ka selles, et pidime sama bussi peale ka istuma. Veidi aja pärast tuli buss ette ning passis peatuses veidi. Istusin kuskile lambisesse kohta maha ning veidi ajapärast tuli paar liidukat ka sama bussi peale. Esimene kallimaraton oli seega Tallinna ühistranspordis. Sõitsime koos 32. keskkooli, käisime veel enne kooli minekut Maximas, kus sai ka veits lollitatud.
Ja siis me jõudsimegi kohale. Ja läks kohe kallistamiseks ka. Teadsin, et sellest tuleb kallimaraton, niiet olin selleks valmis.
Igatahes hästi tore oli kõiki tuttavaid jälle näha. Ja üllatavalt palju hiidlasi oli seal kohal. Ma suht arvestasin, et olen ainuke hiidlane, aga seal oli koos minuga kokku tervelt 6 hiidlast. See oli üsna mindblowing mu jaoks. Üldiselt kusagil sellistel üritustel ma teisi hiidlasi pole näinud ja seekord siis nii palju.
Sügiskooli teema oli mulle endale sellessuhtes juba hingelähedane, et kannatasin ise ka aastaid koolivägivalla all. Ma arvan, et tipphetkeks oli see, kui ma kaklesin korraga 5 klassivennaga. Õigemini nad tulid mulle viiekesi kallale, sest üksi nad ilmselt ei julgenud.
Kuna Hiiumaal on siiski nii "vinge" elada, siis pidin varem sealt ära tulema. Õhtul veidi enne 21 olin kodus.
Siis sain 2 päeva jälle koolis käia enne, kui uuesti Tallinna sõitsin. Seekord siis põhiliseks põhjuseks oli Entrumi korraldustiimi meeskonnaüritus. Kuna olen vabatahtlik, siis mõtlesin, et võiks ilusasti kohal käia. Kuna üritus algas kell 16, siis pidin kohe hommikuse bussiga tulema. Parim nali asja juures oli see, et pidin hommikul kohe ümberistumise tegema.. Kell 7.22 oli minu esimene buss. Kellaajad ilmselgelt vihkavad mind...
Tallinna jõudsin 11.30 ja esimene reis oli loomulikult ei kusagile mujale, kui Balti jaama turule. Põhiline eesmärk oli sealt leida endale uus rahakott, sest teekonnal Sügiskooli mu teine rahakott suri ära.
Ma ei oskagi nüüd öelda, mis teema mul selle sinisega on...
Igatahes siblisin kolmapäeva päeval mööda Kesklinna ringi. Märkisin facebookis mingi hetk end Virukeskusesse. Ei läinud palju aega, enne kui sain kõne. Paluti minna Varivalimiste koosolekule õhtul kell pool kaheksa. Kus kohas koosolek täpsemalt on, mulle ei öeldud. Ütlesin siis, et davai, ju ma vean end siis kohale. Käisin Entrumi üritusel ära ning sealt läksin otse edasi Varivalimiste koosolekule. Ja niimoodi lambiselt sai minust komisjoniliige. Taheti kohe panna komisjoniesimeheks, aga tundus mulle liiga suur amps korraga. Hiljem küll nõustusin sellega ning praegu olen komisjoniesimees.
Õhtul jõudsin veel ka Tudengite Öölaulupeol käia. Jõudsin küll viimase kahe laulu ajaks kohale... Õigemini viimaseks pooleteiseks lauluks. Aga sellest pole hullu, sest nägin NIII palju tuttavaid. Suprise kallimaraton. Mingi hetk lihtsalt kõndisin ja kallistasin järjest inimesi. Ja kõik olid nagu wuuuuut sa siin teed?
See on see, kui sa juhuslikult satud Öölaulupeoks Tallinna. Loogish, et tuleb võimalus ära kasutada.
Minu jaoks oli ainult see veidike pettumus, et üritus pidi kestma kella 23-ni, aga kell 22 pandi juba pillid kotti. Võib-olla selle kompenseeris märul vabakal. Seal oli mingi kaklus, üks tüüp läks vahele ja sai nuga. Kõigepealt oli kohal kiirabi. Veidiajapärast tuli ment ka, kiirendas vabakal ja tõmbas täiega kässarit. Paljud jäid vaatama nagu woaaaah. Siis mingid suvakad tüübid läksid mendi auto kõrvale (kõigepealt) pildistama... ja mingi ajapärast istusid nad juba mendi auto katusel ja pildistasid seal..
Jõudsin igatahes kella ühest magama. Hommikul ärkasin kuskil kaheksa paiku. Hakkasin Sõlelt liikuma bussika suunas. Kui sõitsin Kesklinna, siis viimase kolme peatuse juures tundsin pidevalt, et silm tahab kinni vajuda. Ja see oli mu esimene zombi tundemärk. Ma oleks Estonia peatusest täiesti tuimalt üle tee läinud ilma foori vaatamata, kus muide põles punane tuli ka veel. Seega oleksin täiesti tuimalt lihtsalt autole ette astunud. Lisaks sellele oleksin Solarise toidumaalimas tuimalt otse riiulisse ka kõndinud...Nokitsesin just midagi telefoni kallal, hea et ette vaatasin.
Sõitsin kella 10.30-se bussiga Haapsalu poole. Bussis oli hea, et wifi oli... Samas polnud ka hea, sest muidu oleksin ilmselt heameelega magama pannud.. Muidu lebotasin küll tagumisel istmel, mis koosnes 3 istmest...
Kuna ma nagunii bussis tavaliselt magada ei suuda, siis läks nii ka sel korral. Instagram sai korralikult täiendusi. Twitter ka. Twitteris suutsin nädalavahetuse jooksul 100 tweeti teha..
Haapsalus jooksin kiiresti tollest samast kaltsukast läbi, kust ma oma kalli onsie sain... Seal rohkem enam neid ei olnud... Oleks hea meelega paaril sõbral soovi täitnud.. Peale seda läksin bussijaama ja avastasin, et bussi Rohukülla ei liigugi sellel kellaajal... Aga mul oli kindlasti vaja 13.00 praamile saada. Seega hääletasin. Sain 3. auto peale, seega mul läks üsna hästi. Sain praamiga teisele poole, jalutasin teisele poole ning avastasin, et ka sealt ei liigu enne nelja ühtegi bussi.. Ja kõik autod olid ka selle aja jooksul ära sõitnud.. Mis omakorda tähendas poolteist tundi passimist sadamas või liikumist. Valisin liikumise. Kõndisin oma tunnikese vihmas ja päikses Suuremõisa. Jalad olid igatahes nii märjad, et ketsid lausa vahutasid.. Hurraa #notethesarcasmhere
Õhtul vajusin kell 18 magama ning ärkasin kell 4 hommikul peale oma 10 tunnist und. Muidugi hakkasin kohe õppima nagu viks ja viisakas laps. Päeval käisin ilusasti koolis ning õhtul läksin Anni sünnipäevale. Oli siis teemapidu, mille teemaks oli hipsterid. Muidugi mul oli kaasas ka minu armas nunnu roosa onsie.
Pidu oli vinge, tantsisime Greete ja Johannesega kella poole viieni... Teised olid enamvähem juba magama vajunud.
Järgmisel hommikul vedasime end kolmekesi Greete juurde ja siis pidime Greetega Lõokese hotelli koostööseminarile minema. Saime ka endale ööseks toa.Õhtul oli hea Carribas käia. Nimelt on see hiiumaa ainuke ööklubi.Ma jõudsin tulin mingi poole 3 ajal hotelli ja jutustasin 3-ni teiste noortekogude rahvaga. 3-st läksin magama, sest olin megaväss. Mainin ära ka, et olin kaine, sellepärast see uni ka nii vara peale tikkus.
Greete jäi veel klubisse..Pidin ta millalgi sisse laskma, sest toa uks läks ise pidevalt lukku ja kella poole viie ajal ta siis tuli...Ma olin poolunes... Ma ei tea kuidas ma toaukseni ja tagasi voodisse jõudsin.. aga Greete igatahes naeris mu üle, kui ma ukse lahti tegin... mulises ka palju.Mina unine ja pahur kobisesin midagi raudselt vastu ka. Ühesõnaga selle toa vannitoas käis tuli koos ventikaga tööle ja mingi hetk Greete seisis ukse peal, mulises, endal see uks lahti ja tuli põles... ja siis ma ütlesin talle: "Ole vait ja kao peldikusse!"
Järgmine hommik suutsime Greetega sisse ka veel magada... Mõlemad unustasime äratuskella panna. Muidugi kõik teadsid, et me öösel klubis käisime... Oi need muigega pilgud..
Aga muidu oli koostööseminaril tore. Nägin jälle vanu tuttavaid. Ja sain veidike uusi tutvusi ka. Eriti tore oli näha saarlasi.
Aga praeguseks jälle kõik.
Päikest,
L.
Jälle on sellest, kui ma viimati midagi postitasin, möödas vähemalt nädal, kui mitte juba rohkem. Minul on olnud igatahes teguderohke nädal, kus iseendalegi hingetõmbamiseks aega nappis.
Vahepeal jõudsin siis käia Tallinnas ja seda isegi kaks korda.
Algas see siis EÕEL Sügiskooliga. Kuna Hiiumaalt on nii "vinge" igalepoole käia, siis läksin lausa päev varem Tallinna kohale. Suhteliselt säästu reis Tallinna oli mul ka, kuna suutsin end praami peal auto peale hääletada.
Überwin oli jõuda tervelt 20 min varem Tallinna... Mustakale... Ja kuna mu lõppsiht oli Kesklinna ja Lasnaka piiril, siis ajalist võitu just eriti polnud. Kakerdasin veel mööda Tallinna ringi.
Vähe sellest, et olin reedel kekas jalkat mängides säärele sinika JA muhu saanud, suutsin Solarise kõrval oma põlve ka katki kukkuda... Juhtub.. Eriti kui oled ajudelt blondiin ja parajasti naerad enda blondiinihetke üle ning absoluudselt enda ette ei vaata...
Kuna ma just värvisin juuksed oranžiks ja see toon tõmbab endale korralikult pilke, tundsin üsna tihti inimeste pilke endal.. Asja ei teinud paremaks fakt, et mul olid jalas kontsad, kleit lõppes natuke põlvest kõrgemal ja mantel kattis kleidi ääre ära... siis saate mu vaatevinklist aru.. Õhtusel ajal kuskil tänavapildis nägin ikka suht "Poola teetööline" välja... Ja kuskil enam-vähem Lasnakal hommikul kuskile poodi jalutada... Igatahes kontsad panin just sellepärast jalga, et kleidi alla tenniseid ei pane ja muud papud olid ka kõik kas koolis või parajasti koledad... Kusjuures teadsin, et õhtuks vihkan end, et need üldse jalga panin... Ja mul oli õigus.
Laupäeva hommikul suutsin olla abivalmis kodanik bussipeatuses, kes aitas lambisel tüübil õiget liini üles leida ja seda veel vene keeles... Mitte et ma oleks ise Tallinnas kohalik või midagi... Võib-olla oli asi ka selles, et pidime sama bussi peale ka istuma. Veidi aja pärast tuli buss ette ning passis peatuses veidi. Istusin kuskile lambisesse kohta maha ning veidi ajapärast tuli paar liidukat ka sama bussi peale. Esimene kallimaraton oli seega Tallinna ühistranspordis. Sõitsime koos 32. keskkooli, käisime veel enne kooli minekut Maximas, kus sai ka veits lollitatud.
 |
| Öräänž või rebane... What does the fox say? |
 |
| Sest et poosetajad |
Sügiskooli teema oli mulle endale sellessuhtes juba hingelähedane, et kannatasin ise ka aastaid koolivägivalla all. Ma arvan, et tipphetkeks oli see, kui ma kaklesin korraga 5 klassivennaga. Õigemini nad tulid mulle viiekesi kallale, sest üksi nad ilmselt ei julgenud.
Kuna Hiiumaal on siiski nii "vinge" elada, siis pidin varem sealt ära tulema. Õhtul veidi enne 21 olin kodus.
Siis sain 2 päeva jälle koolis käia enne, kui uuesti Tallinna sõitsin. Seekord siis põhiliseks põhjuseks oli Entrumi korraldustiimi meeskonnaüritus. Kuna olen vabatahtlik, siis mõtlesin, et võiks ilusasti kohal käia. Kuna üritus algas kell 16, siis pidin kohe hommikuse bussiga tulema. Parim nali asja juures oli see, et pidin hommikul kohe ümberistumise tegema.. Kell 7.22 oli minu esimene buss. Kellaajad ilmselgelt vihkavad mind...
Tallinna jõudsin 11.30 ja esimene reis oli loomulikult ei kusagile mujale, kui Balti jaama turule. Põhiline eesmärk oli sealt leida endale uus rahakott, sest teekonnal Sügiskooli mu teine rahakott suri ära.
 |
| Vana rahakott |
 |
| Uus rahakott |
Igatahes siblisin kolmapäeva päeval mööda Kesklinna ringi. Märkisin facebookis mingi hetk end Virukeskusesse. Ei läinud palju aega, enne kui sain kõne. Paluti minna Varivalimiste koosolekule õhtul kell pool kaheksa. Kus kohas koosolek täpsemalt on, mulle ei öeldud. Ütlesin siis, et davai, ju ma vean end siis kohale. Käisin Entrumi üritusel ära ning sealt läksin otse edasi Varivalimiste koosolekule. Ja niimoodi lambiselt sai minust komisjoniliige. Taheti kohe panna komisjoniesimeheks, aga tundus mulle liiga suur amps korraga. Hiljem küll nõustusin sellega ning praegu olen komisjoniesimees.
Õhtul jõudsin veel ka Tudengite Öölaulupeol käia. Jõudsin küll viimase kahe laulu ajaks kohale... Õigemini viimaseks pooleteiseks lauluks. Aga sellest pole hullu, sest nägin NIII palju tuttavaid. Suprise kallimaraton. Mingi hetk lihtsalt kõndisin ja kallistasin järjest inimesi. Ja kõik olid nagu wuuuuut sa siin teed?
See on see, kui sa juhuslikult satud Öölaulupeoks Tallinna. Loogish, et tuleb võimalus ära kasutada.
Jõudsin igatahes kella ühest magama. Hommikul ärkasin kuskil kaheksa paiku. Hakkasin Sõlelt liikuma bussika suunas. Kui sõitsin Kesklinna, siis viimase kolme peatuse juures tundsin pidevalt, et silm tahab kinni vajuda. Ja see oli mu esimene zombi tundemärk. Ma oleks Estonia peatusest täiesti tuimalt üle tee läinud ilma foori vaatamata, kus muide põles punane tuli ka veel. Seega oleksin täiesti tuimalt lihtsalt autole ette astunud. Lisaks sellele oleksin Solarise toidumaalimas tuimalt otse riiulisse ka kõndinud...Nokitsesin just midagi telefoni kallal, hea et ette vaatasin.
Sõitsin kella 10.30-se bussiga Haapsalu poole. Bussis oli hea, et wifi oli... Samas polnud ka hea, sest muidu oleksin ilmselt heameelega magama pannud.. Muidu lebotasin küll tagumisel istmel, mis koosnes 3 istmest...
Haapsalus jooksin kiiresti tollest samast kaltsukast läbi, kust ma oma kalli onsie sain... Seal rohkem enam neid ei olnud... Oleks hea meelega paaril sõbral soovi täitnud.. Peale seda läksin bussijaama ja avastasin, et bussi Rohukülla ei liigugi sellel kellaajal... Aga mul oli kindlasti vaja 13.00 praamile saada. Seega hääletasin. Sain 3. auto peale, seega mul läks üsna hästi. Sain praamiga teisele poole, jalutasin teisele poole ning avastasin, et ka sealt ei liigu enne nelja ühtegi bussi.. Ja kõik autod olid ka selle aja jooksul ära sõitnud.. Mis omakorda tähendas poolteist tundi passimist sadamas või liikumist. Valisin liikumise. Kõndisin oma tunnikese vihmas ja päikses Suuremõisa. Jalad olid igatahes nii märjad, et ketsid lausa vahutasid.. Hurraa #notethesarcasmhere
Õhtul vajusin kell 18 magama ning ärkasin kell 4 hommikul peale oma 10 tunnist und. Muidugi hakkasin kohe õppima nagu viks ja viisakas laps. Päeval käisin ilusasti koolis ning õhtul läksin Anni sünnipäevale. Oli siis teemapidu, mille teemaks oli hipsterid. Muidugi mul oli kaasas ka minu armas nunnu roosa onsie.
 |
| Mu sussid on ilmselgelt swagid |
 |
| Notsu oma jänkudega |
Järgmisel hommikul vedasime end kolmekesi Greete juurde ja siis pidime Greetega Lõokese hotelli koostööseminarile minema. Saime ka endale ööseks toa.Õhtul oli hea Carribas käia. Nimelt on see hiiumaa ainuke ööklubi.Ma jõudsin tulin mingi poole 3 ajal hotelli ja jutustasin 3-ni teiste noortekogude rahvaga. 3-st läksin magama, sest olin megaväss. Mainin ära ka, et olin kaine, sellepärast see uni ka nii vara peale tikkus.
Greete jäi veel klubisse..Pidin ta millalgi sisse laskma, sest toa uks läks ise pidevalt lukku ja kella poole viie ajal ta siis tuli...Ma olin poolunes... Ma ei tea kuidas ma toaukseni ja tagasi voodisse jõudsin.. aga Greete igatahes naeris mu üle, kui ma ukse lahti tegin... mulises ka palju.Mina unine ja pahur kobisesin midagi raudselt vastu ka. Ühesõnaga selle toa vannitoas käis tuli koos ventikaga tööle ja mingi hetk Greete seisis ukse peal, mulises, endal see uks lahti ja tuli põles... ja siis ma ütlesin talle: "Ole vait ja kao peldikusse!"
Järgmine hommik suutsime Greetega sisse ka veel magada... Mõlemad unustasime äratuskella panna. Muidugi kõik teadsid, et me öösel klubis käisime... Oi need muigega pilgud..
Aga muidu oli koostööseminaril tore. Nägin jälle vanu tuttavaid. Ja sain veidike uusi tutvusi ka. Eriti tore oli näha saarlasi.
Aga praeguseks jälle kõik.
Päikest,
L.
