Küll need ajad on kiired olnud..

Hei!
Sellest on juba kuu aega möödas, kui siia viimati kirjutasin... Eks asi on ilmselt selles, et olen pidevalt kusagil ringi toimetanud ja blogimiseks pole eriti aega jäänud.
Asju, millest kirjutada on kuu ajaga tekkinud küll ja küll. Seega kinnitage turvavööd, sest sellest tuleb pikk postitus.
Alustan siis oktoobri esimesest nädalast. 1.-9. oktoober olid varivalimised. Ja mina olin Hiiumaa valimiskomisjoni esimees ja see tüdruk, kes mööda maakonda sinise valimiskastiga ringi käis.

Esimene päev, mil valimispunkt lahti oli, oli 2. oktoober. Samal ajal, kui punkt lahti oli, toimus kõrvalruumis debatt. Kuna enamus debatil osalejatest olid mu enda klassikaaslased ja eakaaslased, siis valijaid eriti ei olnud, kuna valimiseks olid nad juba liiga vanad. Ehitasime Reginaga jumala uhke valimispunkti ka veel..

Esimene päev valimispunktis

Samal päeval, kui toimus debatt ja valimispunkt esimest päeva lahti oli, toimus koolis ka pildistamine. Pildid olen juba kätte saanud. Pean tunnistama, et kahjuks on nende piltide kvaliteet aastate jooksul alla käinud... Näiteks juba teist aastat järjest töötlen ise neid pilte üle... Kindlasti pean alati lisama teravust, eriti silmadesse.

Muidugi pärast pildistamist sai kooli raamatukogus ka paar pilti tehtud. Enne seda, kui ma debatile ära sõitsin... Ma ei saa ka mainimata jätta, et see mündiroheline seelik on mu enda õmmeldud. Taaskord sai Samaariast mingisugust kardinat ostetud ja seelikuks tehtud.

Sel samal nädalal, 4.oktoobril, toimus ka õpetajate päev. Mina olin siis vene keele õpetaja. Mul oli tervelt 3 tundi - VI, VII ja IX klassiga. Näiteks seitsmenda klassi õpilased said teha sõnadetööd Kalinka saatel. Lisaks Kalinkale lasin ka Nõukogude liidu hümni.. Üks õpilastest tõusis selle peale isegi püsti. Muu tunnitöö juurde lasin igasugust muud paremat vene muusikat ka. Näiteks Nyushat. Kuuendale klassile sai venekeele mitmus ka enam-vähem selgeks õpetatud. Ja üheksandale klassile näitasin Masha i medvedi ka. Nad ise nurusid seda. Ahjaaa, suutsin üheksandas klassis ühe poisi seletuskirja kirjutama minna. Ta tahtis tunnist põgeneda. No ja kuna ta nii hirmasti tahtis välja minna, siis viisin ta alumisele korrusele õpetajate tuppa seletuskirja kirjutama.

 

Kuna õpetajate päev on nö once in a lifetime üritus (enamasti), siis ei saanud me ka tähistamiseta. Võtsime klassiga maja ning tegime õhtul väikese istumise. Tegime väiksed joogid ja tsillisime niisama. Mängisime ka aliast. Päris lõpuni me vist ei mänginudki, sest osad pidid vist ära minema. (Kuu aega on sellest möödas, eriti ei mäleta enam). Sain öösel koju ka ilusasti ja hommikul suutsin lihtsalt oma toas magades oma ema ära ehmatada. You're doing a good job there, Luce... 

Alias

Oktoobri esimene nädalavahetus möödus vaikselt, ega ma vist eriti midagi meeldejäävat ei teinud.. Oktoobri teisel nädalal said varivalimised läbi. Teise nädala reedel oli KÜGi moeshow. Anni küsis mu käest, kas olen nõus nende tiimis olema ning ma oma väga unise peaga vastasin "Ok", keerasin teise külje ja magasin edasi... Nii ma moeshowle sattusingi. 

Kolmapäeval käisime Lauruses riideid krabamas. Sealt sai võetud ikka erinevaid riideid. Võtsin enda peale 2 teemat: "Nuudlid ja hapupiim" ning "Staarid". Üldiselt sattus nii, et riided, mis krabasin olid üleni mustad.. Paar värvilist asja võtsin ka, aga tiimiga koos otsustasime, et mu kostüümid jäävad musta juurde.

Neljapäeval käisime Johannese juures proovi tegemas. Päris palju nalja sai. Eks need kleidid ja riided olid üsna lühikesed... Kõrged kontsad ka veel jalga ja siis teadagi, mis naljad olid. Käisime Anniga tegelikult veel ennem Johhannese juurde minekut Linnumäel söömas.

Reedel oli siis lõpuks ometi moeshow päev käes. Sõitsime peale kooli Anniga ilusasti Kärdla. Proovid tehtud, kostüümid selga pandud, tegime kõik soengud ja meigid ära. Enne moeshowd sai väike fotosessioon ka tehtud.  

Hääletasime Anniga Kärdla.. Sai kerge sügisene pilt tehtud.

Greenroomis sain kokku ka oma vana südamesõbranna - Miley Cyrusega

Kuna minu esimeseks teemaks, millega lavale läksin oli staarid, ja teine oli pungi teema, siis pidin vahepeal ka meiki veidi täiendama. VEIDI. Ja soengut ka natuke rohkem sassi ajama. Panin oma musta huulepulga peale, tegin silma meigi musta laineriga üle ming ajasin seda laiali ka (sest mul ei ole musta lauvärvi). Pungi teema pole minu jaoks just midagi uut. Olen ühes näidendus kunagi punkarit mänginud. Samuti olen koolis juba kahel korral stiilinädalal punkari teemast osa võtnud. 

Nägin suhteliselt õudne välja, mitte et ma tavaliselt hea välja näeks...

Õhtul peale moeshowd läksime Anni ja Maritiga välja ka. Oleks Rannakasse läinud, aga teel sinna otsisime süüa ning lõpuks kui Priikasse jõudsime, kuulsime, et Rannakas polnud kedagi, seega ei hakanud sinna minemagi üldse. Aga Kärdla linna peal seigeldes sai ikka paar selfiet tehtud. Näevad taaskord õudsad välja, aga kui su telefonil esikaamerat pole, siis ei saa eriti headele piltidele loota. Ilmselgelt üritan luua uut signature'i. Kui Miley'l on keel, siis minul on suur suu.

Nii badass, et keset ringteed tegin selfie.

Öösel jalutasin kott-pimedas Kärdlas koju. Helkur oli ka koju jäänud, seega igakord, kui auto tuli, jooksin igaks juhuks teeäärest ära. Mine tea, kes sõidab, onju. Ja järjekordset trahvi ma ka ei taha saada.

Järgmine päev oli kohe noortekogu üldkoosolek. Sai jälle tähtsatest asjadest räägitud ning Osaluskohvikusse sain ka endale abilisi. 

Oktoobri kolmas nädal. Esmaspäeval käisin korralikult koolis. Teisipäeval käisin ainult 3 tundi koolis ja sõitsin maakondlikule mälumängule. Minu võistkond saavutas gümnaasiumi arvestuses teise koha. Pole just paha tulemus, kuigi esimene koht oleks parem olnud. 

Neljapäeval toimus traditsiooniline kooli aastapäeva jooks. Klassi koosseisus siis viimane aasta jooksmist. Ja gümnaasiumi jooksul esimene aastapäeva jooks minu jaoks.. 10. klassis olin sel ajal Inglismaal ja 11. klassi kusagil ära. 

Reedel oli koolis Tagasi kooli üritus. Üsna palju põnevat juttu kuulis. Aastaoäeva aktus oli ka. Lugesin seal mingisuguse luuletuse. Pean tunnistama, et mingi aja jooksul olen muutunud... Varem suutsin luuletusi paremini lugeda.. Võib-olla on asi selles, et ma pole endaga lihtsalt rahul. Peale koolipäeva lõppu läksin koju, pakkisin asjad ja sõitsin Tallinna. 

Minu nunnu Johannes sebis mulle öömaja. Muidu oleksin saanud Piritale spaahotelli entrumlaste tuppa... Aga kuna oli plaan öösel välja minna, siis kesklinnast öösel kuidagi Piritale saada... Oleksin äärepealt igasugused peoplaanid maha matnud. 

Tutvusin toreda seltskonnaga, kes parajasti seal korteris olid. Tegime enne välja minekut joogid.. Muidugi mängisime ka läpaka kaameraga... 

Liiga kaunid et olla tõsi. 

Peagi liikusime ka välja. Käisime baarides ja Hollikas. Magama jõudsin kuskil kell pool kuus või pool seitse.. täpselt ei mäletagi.

Laupäeval olin juba kell 13.00 ENLi kontoris. Nimelt hakkasime Varivalimiste hääli lugema. Moodustasime väikesed komisjonid ja lugemine hakkas pihta. Olime Kaisaga kahekesi ühes komisjonis. Kohe kindlasti olime meie just see kõikse lõbusam komisjon, sest me koguaeg naersime. Lugesime hääli ja lõime erinevaid süsteeme üsna mitu tundi. Õhtul saime pitsat ka. 

Võtsime Kaisaga kahekesi ühe Mafiooso, sest me oleme ise ka mafioosod. 

Õhtul, kuskil üheksa kümne paiku läksin mina tagasi Õismäele. Teised jäid kontorisse veel hääli lugema. Nad lugesid hommikuni välja. Aga mina läksin jälle välja.. Seekord ma ei joonud nii palju, kui reedel.. Magama jõudsin jälle oma poole kuue või poole seitsme ajal. Ärkasin päeval kell kolm. Ja kella viiest pidin juba Von Krahlis Varivalimiste lõpupeol olema. Lõpupeol vaatasime ühte filmi, kuulasime bände ja suhtlesime omavahel. Tore oli jälle tuttavaid näha. Sõime ja jõime ning koos oli tsill olla. Ja uusi sõpru sai ka jälle. 

Egas siis kodus süüa ei anta. Söök põhimõtteliselt otsas.

Oma poole üheteistkümne ajal käsin oma asjadel järgi. Viisin need siis Martini juurde. Läksime terve seltskonnaga ööseks välja. Eks kolm on kohtuseadus. Käisime vanalinnas ringi. Tegime mingisuguste suvakate tüdrukutega pilti. Lihtsalt ronisime nende pildile. Mis kõikse parem? Need saime need pildid reaalselt kätte ka. Need tüdrukud tulid IRL-i valimispeolt.. Seega valimispidulised ühel pildil.. Olenemata sellest, et erinevad peod.

Kaunis sügisene pilt 

Edasi liikusime ringi vanalinna baarides ning lõpuks istusime Taco Expressis. Seal tulid mingisugused reformikad oma valimispeolt. Jutustasime nendega mingi aeg, teemaks Varivalimised. Mingi hetk tiksus meie juurde ka mingisugune suvaline britt. Ta oli väga sujuva jutuga. Huvitus, kas meil tuleb kuskil ka afterparty? Isegi kui me kuskile mujale teema viisime, lõppes see ikkagi tema afterpartyga... Sama suvaliselt, kui see mees meie juurde ilmus, kadus ta ka ära. Selleks hetkeks oli kell nii palju, et esimesed bussid hakkasid juba liikuma. Otsustasime Martini ja Kaisaga, et saadame Aune ja Ilja Lasnakale ära. Ja niiviisi me hommikul viie ja kuue ajal käisime Lasnakal... Ilma viisata. Õnneks vahele ei jäänud, muidu oleks kurvad lood olnud. 

Nägin savisaare kirikut ka. Tegin sellega koos isegi pilti... Bussis.. Ilmselgelt buss rappus ja käsi värises... Sellest ka nii kvaliteetne pilt.

Juhin tähelepanu sellele valgele värgendusele minu kuklal. See on see kurikuulus kirik.

Käisime Laagna tee otsas supergraafika seina ka vaatamas. Mega äge oli. Mulle meeldis. Siis hakkasime tagasi kesklinna poole liikuma. Kaisa jäi oma rongist maha. Mina läksin põhimõtteliselt otse kaheksase kodubussi peale.. Bussikas Martiniga istudes tuli meil lambine mõte endale Facebookis suvalises kohas check-in teha. Kuna olime oma 2-3 tundi tagasi Taco Expressis olnud ja ka see oli lõustaraamatusse täägitud, siis tundus Riia loogilise kohana... Ja kuna öö läbi oli põhiliseks teemaks olnud Poola, kurvad ja teetöölised, siis sai ka postitusse märgitud, et oleme poolel teel Poola. Üllatuseks oli see, et inimesed jäid seda reaalselt uskuma... Minult küsiti üsna mitu korda, mis ma Poolas teen... 

Sõitsin kolmeks päevaks koju Hiiumaale ja peale seda tagasi Tallinna. Neljapäeva hommikul sõitsin jälle Tallinna. Öömaja oli mul Koplis. Käisin ostsin Balti jaama turult juuksevärvi. Müüjanna oli venelane ning suhtlesin temaga vene keeles. Sain ilusasti hakkama. Pole ammu venekeelt praktiseerida saanud. Päeval tsillisin kesklinnas ringi. Sain sõpradega kokku. Käisime maailma suurima kohukese avamisel ka. Käisime seal fotovärgenduses ka.. Kaks ringi tegelikult.

Piltidel siis koos minu kallid Dragoonid ja Žakaalid: Aune, Andreas, Ilja ja Martin. Kaks Dragooni, Kaisa ja Kaimo, on piltidelt puudu :(
Õhtul sain jälle oma öömaja rahvaga kokku ning tegime väikese istumise. Sain veel tutvusi juurde, sest käisime ühe tuttava tuttavate juures. Ok, nüüd on nemad ka minu tuttavad. Käisime öösel Koplis mereääres ka. Tegelikult oli sealt üsna ilus vaade linnale. Ainult tuled.
Reedel värvisime Nastjaga mu juuksed ära. Nüüdsest ma pole enam päris oranž. Samas ma pole ka totaalne punapea. Mu juuksed on nüüd oranži alatooniga punased.

 Hommikul tsillisime Johhiga oma roosades onesiedes.

Ega me päeval eriti midagi ei teinudki. Käisime rändamas. Keila-Joal ja Türisalu pangal. Kummaski kohas ma polnud varem käinud. Sai jälle imestada, kui ilus mu kodumaa on. 

Niagara falls wohooo... ok, close enough.. 

Õhtul oli jälle välja minek. Lõime end jälle üles.. Tegime kerge fotoshuudi jälle, kuidas siis muidu. 

Käisime õhtul Lasnakal ja sealt otse edasi kesklinna peole. Sai jälle baarides käidud, kluppi ei hakanud minemagi. Baaris nägin jälle tuttavaid ja sai koos tantsitud. Üldse sai palju tantsitud. Mõlemas baaris. Eks mul see tantsupalavik ka oli... ja siiamaani on see tantsupalavik veel küljes, sest tahaks veel tantsida. 

Kuskil poole kuue ajal jõudsime magama. Hommikul kell 11 olin taaskord ENLi kontoris, seekord siis Osaluskohviku koolitusel. Nägi jälle vanu tuttavaid ja uusi nägusi oli ka palju. Asjad said veidi rohkem paika ka pandud. Kui koolitus läbi sai, siis läksime kõik koos Vapianosse sööma. 

Kõhu saime korralikult täis. Peale seda tsillisime veel seltskonnaga linna peal ja mingi aeg sain Johannese ja Greetega linna peal kokku ja läksime koos tagasi Koplisse. Koplis lõime end jälle üles ning oli taaskord välja minek. Tantsisin öösel 6 tundi järjest. Esimese hommikuse trammini. Sõitsime Nastjaga esimese trammiga tagasi Koplisse ja läksime magama. 

Pühapäeval olin nagu zombi. Suurim päeva saavutus oli Johannese, Greete ja Kairo ära saatmine bussikas. Ülejäänud päeva suht magasin maha. 

Esmaspäeva hommikul pakkisin asjad kokku ja viisin need Tallink City Hoteli. Checkisin oma tuppa sisse ja panin asjad ära. Läksime Entrumi rahvaga vabatahtlike koosolekule Nokiasse. Seal tutvusime majaga ja jaotasime tööülesanded ära. Minust sai regamisstsooni boss, sest väidetavalt oskan vabatahtlikest kõige paremini vene keelt. Nimelt mu nimekirjas oli väidetavalt kõige rohkem venelasi.. Kuid avaseansil rääkisin mingi 4-5 inimesega ainult vene keeles. Ülejäänud rääkisid minuga eesti keeles. Peale koosolekut käisime veel korra hotellis ja läksime Peetri pitsasse sööma. 

Üüber hea pitsa oli. Läksime tagasi hotelli ja tsillisime seal. Kell oli umbes 21, kui avastasin, et mul on veel 4€ söögiraha kulutamata. Muidugi oli ka teistel seda kulutamata raha. Läksime siis Postimaja rimisse. Ma pole vist elusees nii suvalist kraami kokku ostnud. 

Mul on meeleheitlik soov saada intellektiks.. 

Siis oli muidugi aeg tagasi hotelli tsillima minna.. Seal tegevust leidus. Ma ei saa mainimata jätta ka seda, et Tallink City Hotelli aknalaud on mega mõnusad niisama istumiseks. Kui seal poleks nii kõva olnud, oleksin arvatavasti sinna magama kolinud.. Mis teha, maalaps ja linnatuled meelivad. 

Imeline toa vaade... Jama värk et aken lahti ei käinud, oleks veidi parema kvaliteediga pilt.. Samas mida sellelt telefoni saastalt kaameralt oodata... 

Traumeerisime Ingridi telefoni... Aga endiselt liiga fääbyolos. 

Nutitelekas olid need lauamängud... Ma ei suutnud vastu panna... Enne magama minekut tegin paar mängu.. Lauamängud for the win! WOHOO!

Teisipäeva hommikul oli vara äratus. Riided selga, nö "töömunder" kotti, alt registratuurist toit kätte ja kontserdimajja. Tööpäev algas kell 7.00. Esimese asjana sai toole tassima hakata. Sättisime järjest asjad paika: nii toolid, bännerid, rannalipud jne. Komplekteerisime 800 inimesele töövihikuid ka. Aeg lendas tegelikult väga kiiresti ja peagi hakkas regamine pihta.

Töömundris. 

Kohe esimene noor, kes minu lauda tuli, oli venelanna, seega sain kohe vene keelt rääkima hakata. Järgmised inimesed rääkisid minuga enamasti eesti keeles... Kuigi ma oleksin ka vene keeles hakkama saanud. Minu lauast käis läbi ka üsna mitu tuttavat, seega esimene kallimaraton sai alguse regamislauaääres.

Minu töölaud. Pisike küll on, aga mahtusin oma asjadega ilusasti ära.

Neiu vabatahtlik ootamas tööd.

Kuna minu ülesanne oli jääda ka regamislauda hilinejaid vastu võtma, istusin ma enamus ajast niisama 0.korrusel. Alles päeva lõpupoole liikusin mööda maja ringi... Ja seda ka otsese ülesandeta. Aitasin teisi, kui keegi palus abi. Ahjaa, ja Keidi käest nurusin moeblogisse ka, aga ma olin too much to handle moeblogi jaoks.

Käisin rõdul kaemas, mis toimub. Minu nunnu Pille-Riin on ka kuskil laval :)
PILLET NÄGIN KAAAAAAAAAAAAAAAAAAA! 

Poosetav vabatahtlik

Noored vabatahtlikud.

Tööpäev oli pikk. Kuskil 14h. Õhtuks olime küll väsinud, aga magama me kohe kindlasti ei läinud. Mängisime Kaimoga veel nutiteleris mingit mängu.

VICTORY!

Õhtul tunnistasime mingisugust soomlaste peretüli ka... Naine konkreetselt lendas toast välja vastu koridori seina..
Magama läksin kuski poole kahe ajal ja 5.30 ärkasin uuesti... Et jõuda hommikusele lennukile. Jõudsin oma 45 minutit varem lennujaama. Passisin suht niisama ja siis oli aeg pardale minna. Kärdla lennuk läheb esimesest väravast. Seega, pidin trepist alla minema.. Lennuki juurde viis buss. See buss meenutas liinibussi, ainult et sisustus oli lilla. Miks seda kirjeldan? Lendasin viimati Hiiumaa ja Tallinna vahel siis kui olin kuskil 5-aastane.

Tallinn

Kell 8 maandusin Kärdlas. Lend Kärdla-Tallinna vahel kestab 30 minutit... Seega sa põhimõtteliselt tõused õhku ja juba maandud. Lennujaamas oli mul isa vastas. Sõitsime koju, panin kooliasjad kotti, vahetasin käbe riided ja läksin kooli.
Päris tark otsus... Arvestades sellega, et magasin praktiliselt igas tunnis... Ja viimasest kahest tunnist küsisin end ära, põhjendusega: "Ma lähen koju magama."
Ma ei tea, aga see töötas igal juhul.
Neljapäeval hakkasin väga tõsiselt Osaluskohvikuga tegelema. Reedel käisin Kärdlas kohtumisel.. Laupäeval võtsin endale suht vaba päeva ja pühapäeval töötasin jälle. Kirjutasin valmis pressiteate. Esmaspäeva hommikul saatsin pressika igale poole laiali. Plakatid ka. Kõikse kõvem töö oligi vist esmaspäeval ja teisipäeval. Kolmapäeval polnud enam nii palju teha.
Ja neljapäev oligi käes. Osaluskohviku päev. Käisin hommikul veel tänukirju välja printimas. Ja ostsin tänuks shokolaade ja kommikarbi. Kui nüüd arvestama hakata, siis ostsin üle kilo shokolaadi... Pole paha.

Arvestades sellega, et üritusele oli reklaami ainult 3 päeva, siis on 80 inimest kohale saada väga hea tulemus. Selle 80 inimese sees on ka korraldustiim. Päeva jooksul ma ühtegi lauda otseselt ei jõudnud. Enamus ajast vaatasin, kuidas teised tegutsevad, ise lillegi liigutamata. Sõin ka nii palju, et siuke tunne nagu oleksin 100 kilo juurde võtnud. Sada kilo - naise ilu, sada kaks - liiga paks. Osaluskohviku "tööpäev" kestis minu jaoks 8.00-16.30.. seega peaaegu täispikk tööpäev.
Selleks korraks kõik. Ma ei imestaks, kui mul mõni asi kirjutamata jäi, sest siiski kuu aja jooksul olen pidevalt midagi teinud. Nö "mina"-aega pole eriti jäänud. Esialgsete plaanide järgi (mis olid veel kuskil kuu aega tagasi), oleksin praegu EÕEL ÜK-l. Oleksin meediatiimi kandideerinud, aga kuna mulle tundus, et ajagraafik läheb liiga tihedaks ja rahadega oli ka üsna kitsas käes, siis mõtlesin, et teen sel nädalavahetusel endale selle "mina"-aja... Iseasi kui palju ma seda suudan endale teha.. Ma ei oska enam tegevusetult olla. Tahaks pidevalt midagi teha. Kindlasti on selle kuu üks põhimõtetest olnud work hard, party hard.. Sest olen jõudnud palju tööd teha ja selle kõrvalt ka pidu panna... Kindlasti pean tunnistama, et mida rohkem ma Tallinnas käin seoses igasuguste projektidega, seda rohkem tunnen soovi sinna ära kolida. See võimaluste valik, mis Tallinnas avaneb on niipalju suurem, et ma praegusel hetkel näen enda lähitulevikku just pealinnas, mitte kusagil mujal.
Aga praeguseks kõik. Varsti tulekul uued teod ja saavutused.
Päikest,

L.