Hei!
Läksime reedel Robiga Riiga. Buss väljus Tallinnast 16.15 ja kell 21.00 jõudsime 2014 aasta kultuuripealinna. Esimesena seadsime oma sammud Rimi poole. Läksime siis mu kevadel leitud otsetee kaudu sinna, ehk siis bussijaamast mööda seda väikest kraavi/kanali Stockmanni poole, ja siis Stockmanni parkla alt läheb üks väike käik, järgmine hetk oled juba Stockmannis ja siis juba Stockmannist väljas. See säästab vähemalt 5 minutit ja sellise külma ja tuulise ilmaga nagu praegu on, on iga minut justkui elulise tähtsusega. Liikusime siis sellest välisest maa-alusest tunnelist Origo kaubamaja juurde ja siis läbi raudteejaama Rimisse. Jõudsime Rimi juurde, avastasime et Rimi uksed on kinni ja hunnik turvamehi jookseb sees ringi. Ilmselt oli siis mingi õppus. Kuna seal uste avamist oodata ei viitsinud, siis otsustasime asjad hostelisse ära viia. Hiljem läksime tagasi Rimisse, et veidi süüa ja joogid ära osta.
 |
| Smurfibussiselfie |
Jõudsime siis tagasi hostelisse. Hostelisse pääses põhimõtteliselt läbi McDonaldsi. Meie tuba asus 4. korrusel. Hostel ise asus meeletult hea koha peal. Enne kui jõuan selle hosteli miinusteni, siis pildid toast ja vaatest.
Tegelikkuses saan aru, miks seal nii õhukesed seinad on. Ja miks meie toas ainult osa konsitsioneerist oli. Selles hostelis olid kahesed toad ehitatud ühest toast. A'la kerge sein vahele ja 2 tuba ongi olemas. Kõlab nagu topelt raha. Loodan et nad investeerivad osa raha hiljem heliisolatsiooni ja prügikastidesse.
Olen viimasel ajal suhteliselt palju sellest õpetusest lähtunud. Ja kuna Zelyonaya marka oli seal soodukaga ainult 5.99€, siis sai ta ära ostetud. Robi ostis mingisuguse Rigas Diva shampuse? Ma ei saanud ise ka aru, mis asi see täpsemalt oli, aga pudel on shampuse oma. Ma ei tea, miks aga lasin ka sel korral Lätis Rimis välja ostupakkumiste tseki välja. Kui märtsis Riias käisin, lasin samasuguse tseki välja ja tollal üllatusin, kui pikk tsekk sealt välja tuli. Ka sel korral oli vajadus näha kui suur tsekk sealt automaadist välja tuli. Sellepärast on sel pildil ka see üüüüüberpikk tsekk. Ja see tsekk mis eespool on, on see tsekk mille kassast saab. See on peenem kui meil ning on minu meelest tohutult nunnu. Ilmselgelt on mul mingi kiiks sees, aga ma ei saa miskit teha selle vastu. I'm weird like that.
Seekord olime suhteliselt kained, kui välja läksime. Tallinnas ma pole veel vist nii kainena väljas käinudki. Ma ei tea miks, aga reedel millegipärast ei tahtnud see alkohol kuidagi kõrist alla minna, ja ega ma sundima ka ei hakanud.
Võrdleks siis Tallinna pedebaare ja Riia XXLi? Osaliselt mulle tundub, et XXL on nagu Xi ja G segu. Nagu G pidu oleks Xis. Sellessuhtes, et XXLis tuli venemuusikat üsna palju. Üks asi, mis seal oli halvem, et lugesin mitu korda seal veedetud paari tunni jooksul laulud kordusid. Tallinna pidudel ma ei ole kordagi laulude kordamist tähele pannud, v.a korra kui järjest tuli ühest laulust kõigepealt vene, siis inglise keelne versioon. Näiteks Serebro - Не надо больнее tuli lausa kuuel korral, kui mitte rohkem ja Ivan Dorni tuli ka umbes sama palju.
Ei, aga muidu oli tore öö läbi tantsida.
Peale seda tahtsin minna teha paar turistipilti. Liikusime siis Daugava poole, ületasime illegaalselt teed. Enne seda mainisin just, et tahaks Riias trammiga sõita, sest need trammid näevad jube nunnud välja. Pildid jäid tegemata ning hüppasime trammile. Pileteid me muidugi ei ostnud. Uksed läksid kinni ja tramm hakkas liikuma. Ja mis siis enne üht peatust juhtus? Kontroll juhtus ja jäime vahele. Meid korjati siis trammist maha. Ennem tehti teatavaks ka trahvi suurus. 5€ näkku. Igaljuhul parem, kui Tallinna 40€. Tallinna bussini oli aega 20 min, võib-olla isegi veidi vähem. Meil kummalgi polnud sularaha. Kuna mul oli suur kott, siis saatsin Robi Stockmanni automaadi juurde. Tuli välja, et tal oli paarkümmend senti 10 eurist puudu. Ja siis oli minu kord automaadi juurde joosta. See oli vist küll elujooks. Saime oma trahvi makstud ja jooksime bussijaama. Vahemaad tegelikkuses polnud pikad, aga kui aeg surub peale, siis on iga meeter võrdne kolmega. Seega jah, oleme põhimõtteliselt rahvusvahelised huligaanid. Naise, kes mulle kviitungi välja kirjutas, nimi oli Lilita. Vabandust, aga kes paneb oma lapsele nimeks Lita? Sessuhtes, kui nüüd kokutaja hakkab Lita ütlema, siis tuleb kokku Lilita... Perekonnanimest ma parem rääkima ei hakka, see kõlas inglise keeles ühe suguelundi moodi. Niiet turistipiltide asemel saan vaadata trahvikviitungit. Super.
Ja siia üks laul, mis hakkas mind tänu Ecolinesi bussile kummitama. Tegemist on sama remixiga, mis bussi tableti vene muusika kaustas oli. Kuigi seal oli kirjas et see on originaal. Õnneks tegi Sony TrackID oma töö ja ütles mulle millega täpsemalt tegu.
Päikest,
L.
